Pealinna meeleolu

Paar päeva tagasi sain Tallinna peal kokku B. kahe umbkeelse itaallasest sõbraga. Italianikud olid vastabiellunutena pulmareisiks Läänemere kruiisile tulnud, et põhjamaist eksootikat kaeda. Pakkusin end vabatahtlikult giidiks, et väheke keelt praktiseerida. Õnneks polnud Tallinna peale rohkem ette nähtud kui 3 tundi, ja see sobiski hästi minu kesise sõnavara juures ;) Siinkohal kujutame ette seda 3500 pealist gruppi, mis giidide sabas mööda vanalinna valitud tänavaid kablutas...
Kuna pulma ei jõudnud, siis kinkisin neile ühe väiksemat sorti pildiraamatu Eestimaa kohta, itaalia keeles ja puha, pealegi oli ühel neist veel samal päeval sünnipäev. Minu suureks üllatuseks hakkasid mõlemad kahe käega vehkima ja hüüdma et "oh ei eeei.. ei ole vaja... mis sa nüüd....", nagu mõned jaburad vanainimesed (a la "mis sa nüüd kulutad", endal silmad kilamas peas). Huvitav jah, ja mina arvasin, et praegused põlvkonnad on sellistest kiiksudest priid..?
Harjutuseks paneme siia ühe pildi vanalinnast.